Kokkuhoidlik Eesti

Praegu on 34 OECD riigi keskmine maksukoormus SKTst keskeltläbi 34% (kuivõrd värskemaid võrreldavaid andmeid pole, leppigem 2013. aasta andmetega). Eesti on keskmisest mõnevõrra kokkuhoidlikum, me saame hakkama 32%ga. Paraku ei või unustada struktuurifondide raha, mis on pikka aega võimaldanud meil maksukoormust hoida madalamal tasemel, aga ka seda, et peagi saabub aeg, kui Euroopa tugi hakkab vähenema. Peame võimalikke maksumuudatusi kavandades sellele mõtlema juba praegu.

OECD riikide maksukoormus kõigub praegu Mehhiko 19,7%st Prantsusmaa 45%ni SKTst, see erineb 2,3 korda. Euroopas on erinevus tunduvalt väiksem: ainult 1,55 korda Iirimaa ja Prantsusmaa vahel. Tegelikult ei ütle need arvud midagi, sest enamikul juhtudest põhjustavad riikidevahelise maksukoormuse suure erinevuse sotsiaalkulutuste finantseerimise erinevad põhimõtted, mitte selleks kuluva raha maht. Ühtedes riikides käib asi maksusüsteemi kaudu ja teistes mitte, ühtedes on maksjaks ettevõtjad, teistes töötajad ja kolmandates on kasutusel kõik võimalused. Sotsiaalmaksude suurus OECD riikide SKTs varieerub 0% ja 17% vahel.

Muud allikad

Kuid sotsiaalkulutuste osatähtsus ja maht ning nende majanduslik mõju ettevõtlusele sellest eriti ei sõltu. Vanurite ülalpidamiseks ja tervisele vajaliku raha hulga määravad teised tegurid, eelkõige demograafiline olukord, rahvatervise seisund, valitsevad tõeskpidamised ja moraal. Igal juhul makstakse see kõik kinni majanduses loodud lisandväärtusega. Kas valitsuse vahendusel või ilma, aga rahata siin hakkama ei saa.

Nii näiteks peabki USA üle poole riiklikest sotsiaalkulutustest katma muude allikate kaudu, sest sotsiaalmaksudega saadavast 9%st ei jätku kuidagi SKTst 20%ni ulatuvate sotsiaalkulutuste katmiseks. Kuivõrd Austraalias sotsiaalmaksu ei tunta, kannab seal sotsiaalkulude koormat sellevõrra suurem töötasu.

Kui jätta ülejäänud OECD riikidest oma sotsiaalsüsteemide poolest peaaegu diametraalselt erinevad Mehhiko ja Tšiili vaatluse alt välja, siis on Eesti siiani osanud oma sotsiaalkulutustega odavalt hakkama saada. Kõik meie sotsiaalkulutused (OECD definitsiooni järgi kõik pensionid, toetused, abirahad, tööturumeetmed jne) on viimasel ajal mahtunud 14% ja 16% vahele. OECD keskmine on seevastu 21,7% ehk veerandi võrra rohkem.

Lisaks palgale ja sotsiaalkuludele on tööjõuga vahetult seotud tervishoiukulud. Eestis kulutatakse tervisele sisetoodangust keskeltläbi 6% ja nii väikeste kulutustega oleme oma meditsiiniga mitte ainult OECD riikide seas, vaid kogu maailmas kõige kuluefektiivsemate hulgas. Me kulutame tervisele isegi vähem kui üliõhukese valitsussektoriga 7,3% kulutav Tšiili, rääkimata siis 16,4% kulutavast USAst või 10,9% kulutavast Prantsusmaast. Kui kõik inimese vahetu toimetulekuga seotud kulud kokku võtta, oleme OECD Euroopa riikide seas sotsiaal- ja tervisekuludelt kõige kokkuhoidlikumad ja küündime napilt 70%ni keskmisest.

Kulu raske alandada