Riigi ettevõtted saagu meie varanduseks

Praegu on keeruline riigi ettevõtteid isegi maksumaksjatena neid endi omadena tunnetada (sestap kirjutan lahku). Riigipoolne ettevõtete juhtimine ja kontroll omanikustaatuse kaudu võib olla tingitud nii julgeolekust kui ka turuolukorrast, kuid kummalgi juhul ei ole tegu vajadusega kontrollida ja juhtida neid täies ulatuses.

Mitmeski ettevõttes ja valdkonnas on vajadus lisainvesteeringute järele, ilma milleta on ettevõtte olemasolu või kasv pidurdatud ning lisaraha peavad maksma maksumaksjad. Liiatigi kerkib järjest üles näiteid, mida oleks aidanud vältida kaasomanikud erasektorist.

Raudteevõrgu nüüdisajastamine ning ka näiteks läänesuuna raudtee taasehitamine on kapitalimahukad projektid, rääkimata RailBalticu omafinantseeringust. Eesti Energia, Elektrilevi ja Eleringi hallatava energiasüsteemi ja elektrivõrgu kaasajastamine kujule võimaldaks oluliselt soodsamalt ja lihtsamalt liita mini- ja mikrotasandi taastuvenergia võimsusi. Sarnaselt elektrivõrguga tuleb investeerida ka lahendustesse, mis kompenseerivad taastuvenergia iseloomust tulenevaid energiapuudujääke. Ka näiteks Tallinna Sadam investeerib moodsatasse praamidesse maksumaksja raha ajal, kui inimeste raha seisab pangakontodel või välismaistes pensionifondides. Inimeste vahetum osalemine oma lennufirmas üheks oluliseks valikukriteeriumiks järgmisel reisil lennufirma valikul.