Keelatud riigiabi ohtu pole

Vältida tuleks investeerimiskeskkonda halvendavaid ühepoolseid muudatusi olemasolevatele taastuvenergia tootjatele. Peame keskenduma sektori jätkusuutlikule arengule, mitte riigiettevõtte kahjumlike projektide kinni maksmisele tarbija taskust. Kindlasti ei taga jätkusuutlikkust eelnõus loodud võimalused põlevkivijaamades puidu masspõletamise toetamiseks.

Õiguskeskkonna selginemine võimaldaks lõpuni viia mitmed praegu pooleliolevad olulised projektid ja alustada saaks ka uutega. Tarbijal oleks nendest ainult võita, sest uute hakkepuidu koostootmisjaamade rajamisega alaneks tarbija küttearved, madalate muutuvkuludega elektritootjate lisandumine aga vähendaks elektri vabaturuhinda.

Eelnõu menetlemise käigus tuleks leida lahendus tuulenergia tootjate puhul, sest eelnõu ei ole kooskõlas memorandumiga, mille sõlmis 2012. aasta juulis koda majandusministeeriumiga, et muuta taastuvenergia toetusskeemi. Memorandumiga lubati kaotada tuule­energiale seatud mahupiirang.

Pilved Eesti Energia kohal

Probleeme olemasoleva toetusskeemi riigiabiloaga ei ole, sest Euroopa Komisjon on tunnistanud oma mulluse otsusega nii kehtiva kui ka kõik varasemad taastuvenergia toetusskeemid alates 2004. aastast siseturuga kokku sobivaks. Küll aga võivad tekkida probleemid riigiabiga Eesti Energial. Juba korra on riik elektrijaamade ehitust Eesti Energiale antud kapitalisüstide ja tasuta CO2-kvootide eraldamise kaudu subsideerinud. Nüüd toimuks toetuste kumuleerimine. See on Euroopa Liidu reeglitega keelatud riigiabi, mis tuleb aga tagasi maksta.

Taastuvenergia tasudest pikendatakse keskkonnavaenulikku põlevkivi kaevandamist ja kasutamist. Seda olukorras, kus kogu maailma pilgud on pööratud Pariisi, et saavutada kokkulepped kliima muutuste vastases võitluses.