Mis jääb Arengufondist järele?

Olen selle plaani osas skeptiline, sest olen kuulnud optsioonidest kellegi kasuks erastamise korral. Osalt seetõttu, aga ka muudel põhjustel pooldan selle portfelli haldamise üleandmist KredExile. KredEx on professionaalse juhtkonnaga ning pikaajalise kogemusega riigistruktuur, mis juba tegeleb sarnaste asjadega.

Portfelli juhtimise erastamist ei poolda ma ka põhjusel, et varem või hiljem peaks riik oma osalused neis ettevõtetes müüma, ning kui juhtimise erastavad asjaga seotud isikud, siis on tõenäoliselt tehingu tulemuseks kaanelugu Äripäevas – ning mitte positiivses valguses.

Startup Estonial on ette näidata rida positiivseid lugusid, kuid selle tegevus on seni mõttetult lõhestatud EASi ja AFi vahel. See „abielulahutus“, mis kaks aastat tagasi aset leidis, tuleks tühistada ja pooled taas liita – EASi alla. Veelgi enam: ka siin on erasektor ja avalik-õiguslikud ülikoolid juba tubli tüki enda kanda võtnud.

Kuid mis siis järele jääb?

Seire ja arengukavad, ent siin on AF täitnud suuresti täitevvõimu rolli (samas igati hästi – näiteks tugev energimajanduse kompetents). AF peaks ja oleks pidanud tegelema riigi strateegiliste eesmärkide, visiooni ja arengustsenaariumide väljatöötamisega, ent viimasel ajal on sellega tegeletud minimaalselt. Ja kas seda olekski mõistlik oodata ühelt fondilt? Pole võimalik, et AF suudaks praegusel kujul enda alla koondada kompetentsi, mis tegeleks strateegiliste arengukavade ja seirega kõigis olulistes valdkondades.