Volkswagen puhastustules

20% VW aktsiatest kuulub Alam-Saksi liidumaale. VW on lobisidemete kaudu poliitika seotud rohkem kui mõni teine Saksa kontsern. Niisiis kerkib küsimus, kes poliitiliselt ladvikust sellisest toimisest teadis, mis ajast alates ja kui palju. Kas ehk oli informeeritud ka Saksa valitsus?

Iseäranis jahmatav on juhtumi puhul see, et pettus pandi toime meelega. Seda on varemgi juhtunud, et autotootjad on oma mainet kahjustanud tehniliselt vigaste masinate väljalaskmisega ja on tulnud algatada ulatuslikud tagasikutsumisanktsioonid, mille rahaline kahju ulatub miljarditesse eurodesse. Seekord võltsiti andmeid täiesti teadlikult ning lõhuti usaldus. Selle taga ei saanud olla vaid üksikud inimesed, tegemist oli reeglipärase, süsteemse tegevusega. See ei heida rängalt varju mitte ainult VW-le, vaid kogu autotööstusele ja kogu Saksamaale. Vaevalt seostub ükski automark Saksamaaga nii tugevasti kui VW, ja pealegi tuntakse Saksa tooteid teistes riikides muidu alati just hea kvaliteedi ja usaldusväärsuse poolest. Saksa autotööstus on kogu riigile erakordselt suure tähendusega, ja sellepärast külvab skandaal raevu ja pettumuse kõrval ka laialdast ebakindlustunnet.

Kas on võimalik, et avalikukstulnu on vaid jäämäe tipp?

Kontsern, mis võltsib tarkvara, on ilmselt võimeline teistekski pettusteks, mis pole veel avastatud. Ja miks pidi petturi kombel tegutsema üksnes VW? Kelle nimi võib järgmisena päevavalgele tulla?

Muidugi, see pole veel maailma lõpp. Kas tegemist on kerge mõlgiga tööstuse arengus või täiemõõdulise majanduslangusega, seda on arvudes näha ilmselt alles mõne kuu pärast. Arvulise kahju näitajad muutuvad praegu pidevalt. Ent seda olulisem on, et poliitikud, majandusinimesed ja muidugi VW ise tekkinud kahjuga pühendunult tegeleksid.

Püsiv kahju ja hukatuslikud tagajärjed oleksid ehk veel välditavad, kui õnnestub tagasi võita klientide usaldus. Selle eeldus on, et skandaal harutatakse üksipulgi lahti: kes vastutab, kes on süüdi, aga ka – kes pettusest teadis, aga ei rääkinud sellest? Kes jättis täitmata kontrollimise ja järelevalve kohustuse, kes oleks võinud ja pidanud sellest teadma?

Asja tuleb uurida juriidilisest vaatevinklist ning ühegi asjaga seotu jaoks ei tohiks isiklikud tagajärjed tehtu eest jääda tulemata. Ent üle vaadata tuleb ka kogu VW kontserni struktuur ja positsioon. Kuni seda pole tehtud, jääb jutt jutuks. Poliitikud, kes muidu telesaadetes nii meelsasti teravmeelitsevad, on sel teemal kidakeelsed, varjates rohkem kui selgitades, ja iga selguse loomisel kaotatud päevaga suureneb skandaali põhjustatav poliitiline, majanduslik ja psühholoogiline kahju. Siit tuleneb hulk teisi järelemõtlemist eeldavaid aspekte, mis jäävad avalikes debattides sageli tähelepanuta.

Kas tingimusteta poliitiline toetus on Saksa autotööstusele tõesti kasulik?