Miks ei usu taimetoitlased Eesti teadlasi?

Pikk suhtlus

Tegelikkuses pidasime pikka kirjavahetust, milles saatsime ajakirjanikule teadlase Tiiu-Maie Lahe valiku kohtulugudest, kus taimetoitlastest lapsevanemad olid oma lapse tapnud, jättes enda või lapse menüüst välja kõik loomsed saadused ja toites last nn taimepiimadega. Need lapsevanemad said karistatud tahtmatu tapmise eest, sõltuvalt riigist 2–7 aastat vanglakaristust. Tiiu-Maie Laht on teinud ainevahetushaiguste diagnostika jaoks analüüse lastehaiglatele ning ka Eestis on esinenud  juhtumeid, kus tõsiselt haige või arengupeetusega lapse tervisehädade taga on piima puudumine tema või lapsevanema menüüst. Rangete taimetoitlaste lastel on sageli B12-vitamiini puudusest tingitud terviseprobleemid.

Pakkusime ajakirjanikule võimalust suhelda otse Tiiu-Maie Lahega, kes saaks tutvustada ajakirjanikule oma uuringuid ja analüüse, millest ta järeldab, et piim on meile eluliselt vajalik. Jääb üle ainult järeldada, et ajakirjaniku vaadetega mittesobituv info ei tundunud talle atraktiivne, sest ajakirjanik keeldus sellest vestlusest. Seega väita, et me ei ole pakkunud oma sõnumeid selgitavat teaduslikku tõestust, on vale.

Piinlik väide piimast

Mis puutub aga väitesse, et tööstused maksavad Eestis kinni uuringuid, mille põhjal kinnitatakse, et piim on vajalik, on lihtsalt piinlik. Inimene loomariigi esindajana on piima tarvitanud miljoneid aastaid, karjakasvatusega ja piimatootmisega on tegeldud umbes 10 000 aastat. Mis eetikasse ja loomakaitsesse puutub, siis lehmale meeldib, et teda lüpstakse.

Toiduliit austab asjaolu, et meie seas elavad taimetoitlased – igaühel on õigus oma arvamusele ja otsustele oma toidusedeli suhtes, kuid ilma arsti ettekirjutuseta selliseid eksperimente lastele laiendada on vastutustundetu.

Ajakirjaniku ilmavaatega mitteseonduvate sõnumite esitamine ei ole kindlasti aluseks toiduliidu, minu või meid nõustavate teadlaste solvamiseks. Igaühel on õigus avaldada omi seisukohti oma sotsiaalmeediakanalis, kuid Eesti väärikaima majandusväljaande veergudel kirjutajatelt ootaks siiski kõrgemat ajakirjanduslikku professionaalsust ning vähem solvumise pinnalt kokkukirjutatud valesid.