Võõrahirm paneb proovile

Paarkümmend aastat tagasi paelus mind, miks on hollandlased võõraste ja teistsuguste suhtes sallivamad kui Pensa kubermangu elanikud (siin ja edaspidi – Holland ja Pensa on ainult geograafilised kujundid). Kui nõnda küsida, siis on vastus ilmselt paljudele lihtne: sallida saab vaid neid, keda vähemalt mõnevõrra tuntakse. Päris võõrad, iseäranis, kui neid on palju, tekitavad meis hirmu ja peavadki tekitama, sest evolutsiooni käigus on võõrahirm ja sellest tulenev agressiivsus meisse sisse kodeeritud.

Hollandlased kauplesid meretagustel maadel ja nendel käidi omakorda kaugelt külas. Sajanditega õpiti aru saama, et lähemate ja kaugemate naabrite teistsuguste kommete ja välimuste taga on sarnase geneetilise mustriga inimesed, aga põhiliselt ollakse siiski sarnased. Sügaval sisemaal elav Pensa talupoeg või kolhoosnik puutus veel 20. sajandi keskpaigas, enne riigisisest liikumist võimaldavate Nõukogude Liidu passide kättesaamist, heal juhul kokku vaid naaberküla inimestega, kes temast mingilgi moel ei erinenud.

Keskmise hollandlase ja keskmise pensalase maailmapilt ja elatustase on suuresti määratud nende kodukandi geograafiast ehk siis ühendusteedest välismaailmaga. Seetõttu olen alati kahelnud Max Weberi kuulsas teoorias, et religioon vormib inimesi ja kultuure, sh nende tööeetikat. Hoopis geograafilised ja klimaatilised tingimused on määranud aastatuhandeid, et missugune on erinevate rahvaste ja piirkondade kultuur ja selle koostisosaks olev religioon. Moodsas keeles öelduna: kontaktide arvus, nende püsivuses ja mitmekesisuses teistsugustega sünteesiti suuresti ühes inimühiskonnas valitsevate kultuurisuhete iseloom. Kodukoha geograafiat me ei muuda, aga, nagu heas külakogukonnas, saame naabreid tundma õppida ning nende omapärade ja huvidega hea tahtmise korral arvestada küll.

Samuti umbes 20 aastat tagasi tuli meile tööle noor mees. Esimesel päeval tabas teda langetõvehoog ja vanade olijatena otsustasime üksmeelselt temaga töölepingu kohe lõpetada. Mul on siiani kahju ja häbi, et niisugusel viisil end kaitsesime. Hiljem olen aru saanud, et selle otsuse taga oli ebakindlus ja hirm, kas jääme turul püsima või mitte. Kuid häbitunne on jäänud.

Karli Lambot esineb 21. oktoobril Pärnus Lääne-Eesti maakondi ühendaval konverentsil, kus tuntud ettevõtjad jagavad kogemusi, millest on õppida ka teistes valdkondades tegutsejatel. Täpsema info leiad siit.

Lisaks Lääne-Eesti ettevõtjatele külastab Äripäev 13. oktoobril Lõuna-Eesti ettevõtjaid Tartus ja 28. oktoobril Virumaa ettevõtjaid Rakveres.