Luksusteenus omahinnast viis korda odavamalt?

Sellal kui bussivedajad juba aastaid räigetes sisendhindade (sh kütusehinna) tõusu ja uue ühistranspordiseaduse ootuses tegevusi optimeerivad ja vaagivad iga sendi kulutamist, näitavad rongivedajad, kuidas konkurentsipalang neist mööda läheb. Selle asemel, et optimeerida tegevusi, parandada juhtimist, unelevad nad uutest luksusrongidest.

Vaatlus näitab, et rongide täituvus on keskmiselt üpris madal. Teatavasti on põhilised täituvuspäevad reede (õhtu) ja pühapäev. On küll mõned meedias hästi silma torkavad ülerahvastatud reisid, mille põhjuseks on pigem konkreetsed korralduslikud vead, kuid see pole rutiin. Argipäev on lahja lurr ja pooltühjade vagunite vedu.

Eestis tahetakse teha pakkuda tipuaja mahus luksuslikku teenust selle omahinnast 4-5 korda madalama piletihinnaga. Selliseid ideid võib tekitada sumbunud hinnasignaal, kus enam ei tajuta teenuse tõelist hinda. Hinnasignaal muutub lähiajal veelgi hägusemaks kahel põhjusel. Esiteks suurenevad riigi kulutused ja oletatavasti ka vedaja kulutused, sest infrastruktuuri tegelik tasu tõuseb reisirongidele mitme miljoni euro võrra aastas. Teiseks mõjuriks on uuest ühistranspordiseadusest tulenev bussituru paindlikum konkurentsisituatsioon, mis võimaldab bussidel reisijaid rongilt üle võtta. Kui rong tahab säilitada mingilgi määral oma sõitjate mahtu, tuleb niigi vale signaali andvaid piletihindu dramaatiliselt veelgi vähendada.