- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
- OMX Baltic−0,42%314,42
- OMX Riga0,26%938,51
- OMX Tallinn−0,18%2 147,71
- OMX Vilnius−0,66%1 503,06
- S&P 5000,21%7 707,98
- DOW 300,22%53 463,05
- Nasdaq 0,16%26 331,09
- FTSE 1000,14%10 743,35
- Nikkei 225−3,16%65 326,42
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%98,05
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Kasumlikkuse kasvu retsept
Ardo Hansson on minu jaoks üks majandusiidolitest. Jälgin ta esinemisi, mõtlen, kuidas tema väljaöeldut maisesse ellu sobitada ja enese huvides ära kasutada. Analüütikutele võib üldiselt ette heita liigset akadeemilisust. Nii rääkisid nad alates 1992. aasta rahareformist vahetpidamata kuni krooniaja lõpuni, et Eesti kõige suurem majandusprobleem on jooksevkonto puudujääk. Et riiki õnnestub finantseerida ainult tänu välisinvesteeringute sissevoolule, ja kui raha sissevool mingil põhjusel katkeb, toimub kollaps.
Toona vaidlesin talupojast hansapankurina neile innukalt vastu, et asi on hoopis vastupidi – meil pole välisvõlga, seetõttu on päriselus kõigepealt raha (välisinvesteeringud) ja seejärel alles ostud (import). Mitte vastupidi, et algul oli miinus ja seda tuli kuidagi katta, ja milline õnn, et välisinvestor kattis ära.
Mingit kollapsit ei juhtunudki, tagantjärele vaadates läks Eesti riigi 2008. aasta “stressitest” väga edukalt.
Teiseks suureks majandusprobleemiks peeti 1990. aastatel liiga kiiret inflatsiooni – krooni kurss ei pidavat vastu. Sellest mõttekäigust ma päris hästi aru ei saanudki, aga oskasin vastu vaielda, et eurorahaga seotud kursi puhul näitab inflatsiooninumber hoopis Saksamaale järelejõudmise kiirust.
Nüüd ütleb Hansson välja, et ettevõtete kasumlikkus hakkab kahanema ja palgakasv ületab tootlikkuse ning kui pööret ei tule, siis hakkab kõik allamäge minema. Õige, aga – selleks, et kõik ei hakkaks allamäge minema, peab tootlikkus ületama palgakasvu, siis saab kasumlikkus kasvada.
Küllap nii juhtubki. Praegugi annab ju Eesti Pank signaali, et töölisklass elab hästi, võiks rohkem pingutada. Ka ettevõtjad elavad üldiselt hästi, võiksid maksudena rohkem panustada.
Seotud lood
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Riias Preses Nama Kvartālsi ärikeskust arendav AS PN Project alustab uut võlakirjaemissiooni, pakkudes investoritele 8,5% aastase tootlusega tagatud võlakirju. Võlakirjade märkimine kestab 17.–28. augustini ning ettevõtte eesmärk on kaasata 3 miljonit eurot ehitustööde lõpetamiseks ja käibekapitali rahastamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
4
Viimased uudised
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Keskuse turuväärtus 94 miljonit. Tehingu taga Arakas, Kirjanen, Külvik jt
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Tavidi käive kasvas 93%, 1,56 miljardi euroni
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele