Värsket nõgest, mõtelge!

Ainult et mispärast on see nõges siis vähem elus kui lehm või siga, sellest taimetoitlaste argumendist pole ma ausalt öelda aru saanud. Kuidas saaks väita, et taimed on vähem elus kui loomad? Lihtsalt selle pärast, et neil pole silmi, millega sulle otsa vaadata; käsi, jalgu ja häält? Taimedel pole küll inimesele ja loomale omased väljendusvahendeid, aga vähem elus pole nad selle pärast ju ometi: kasvavad, vajavad valgust ja sooja. Nõges ei saa mulle otsa vaadata, kui ma temalt mõne lehekese võtan, ega valust karjuda, kui ma seda teen – aga muidu on ta elus mis elus. Seda on muide mitme ülikooli teadlased ka tõestanud, et lilled „nutavad“, kui neid murtakse, ja puuviljad tunnevad valu, kui neid süüakse. Et nad kaitsevad ennast neile omastel viisidel ärasöömise eest, ainult palja silmaga seda ei näe ja kõrvaga ei kuule. Muidugi, sellist asja vist tänapäeval polegi, mida „grupp teadlasi“ ära ei suudaks tõestada, aga tibakesest tervest talupojamõistusest peaks piisama arusaamiseks, et elu on elu, lihtsalt selle ühed vormid on väljendusrikkamad kui teised.

Teie sööge muidugi seda, mida õigeks peate ja mis maitseb, aga selle jutuga ei maksa taimetoitlastel küll lagedale tulla, et taimed on vähem elus kui loomad.