Soome jätkab vanaviisi, kuni häda käes

Soome suurimate erakondade esimehed jagavad arvamust, et see, mis Soomes läks valesti, oli liigsuur palgakasv. Soomes on palgad tõusnud palju kiiremini kui tootlikkus, ja selle tulemusel pole Soome tooted enam maailmas konkurentsivõimelised. Kurja juur olevat aastas 2007,  kui finantskriisi mõjusid ei osatud palgaläbirääkimistel arvesse võtta. Keskmine teenistus 2007. aastal oli Soomes 2 653 eurot ning 2014. aastaks oli see kasvanud 3 308 euroni. Kasv on kõige suurem olnud riiklikus sektoris.

Soome suurimate erakondade esimeeste arvamused, kuidas Soome probleeme lahendada, on väga sarnased: palkade kasvu tuleb pidurdada ning riik peab ennast koomale tõmbama. Soome rahandusministeerium on hinnanud, et võlakoormuse kasvu pidurdamiseks ja jätkusuutlikkuse saavutamiseks peaks Soome järgmisel neljal aastal vähendama kulutusi 6 miljardi euro võrra. Enamik erakondi nii suure numbriga ei nõustu, kuid isegi sotsiaaldemokraadid räägivad 2 miljardi eurosest kulude kärpimisest. Erakondade seisukohtade põhilised erinevused seisnevad maksupoliitikas. Koonderakond taotleb maksukoormuse vähendamist, sotsid suurendamist.

Abitu ergutuspoliitika

Kriitikud kurdavad valikute vähesuse üle. Aalto ülikooli professor Pertti Haaparanta arvates on järjekordsed jutud kasinusest ebaintelligentsed ning selle asemel peaks riik majandust ergutama julgemalt laenu võttes. Haaparanta hinnangul on Soome majanduse probleem napp nõudlus ning riiklik sekkumine nõudluse suurendamiseks maksaks ennast ise tagasi. Haaparanta ei ole ainuke, kes nii arvab, kuid erakondadest julgeb sellist poliitikat lubada ainult Vasakliit.

Erakondade tõrjuv suhtumine ergutuspoliitikasse näitab, et erakonnad ei usu, et nad suudaksid sellist sõnumit rahvale maha müüa. Ergutuspoliitika usutavust vähendab see, et selgelt tajutavaid näiteid õnnestunud ergutusest ei ole. Teatavasti katsetas Soome ergutusega 2009. aastal suuremate tulemusteta.

Küsimused, kuidas Soome majandus jälle korralikult kasvama saada, laenukoormuse kasv peatada ja Soome rohkem töökohti luua, olid aktuaalsed ka neli aastat tagasi. Põhimõttelised probleemid ja vaidlused olid samad, erinesid detailid. Liiga kiire palgakasvu negatiivse mõju eest Soome konkurentsivõimele hoiatas Soome pank juba 2007. aastal. Sellest hoolimata palgad ja võlg kasvasid ning valitsuse suuremad reformikavad kukkusid läbi.

Liiga palju konsensust

Kui Soomes valitseb üksmeel selles, mis on Soome probleemid ning kuidas neid tuleks lahendada, siis miks seda ikkagi ei suudeta teha? Peaminister Alexander Stubb on arvanud, et suurim põhjus on, et otsuseid on proovitud teha üksnes konsensuslikult. On tahetud leida lahendused, mis sobivad nii parem- kui ka vasakpoolsetele. On oodatud, et ametiühingud ja tööandjate liidud jõuavad kõiges üksmeelele. Kuna aga ükski huvigrupp pole nõus loobuma oma saavutatud eelistest, ei jõuta ka üksmeelele ja tulemusi ei sünni.