Madisoni käitumisele pole vabandust

Kui juba kuu aja jooksul on Eesti Konservatiivse Erakonna liikme, parlamendi pesamuna Jaak Madisoni kohta välja koorunud kaks ebaeetilist asjaolu, tuleks noormehel oma uue ametipostiga kaasneva vastutuse üle sügavamalt järele mõelda. Kas ikka sobib ühel rahvasaadikul oma minevikus tehtud vigu ainult õigustada ja mitte kordagi rahva ees vabandada?

Probleem polegi niivõrd selles, mida on Madison öelnud ja teinud. Vaid selles, et nii skandaali tekitanud natsismiteemalise blogipostituse kui ka mõni päev tagasi välja koorunud mobiilivarguse seigale järgnesid Madisoni keerutamised, õigustused ja sulaselged valed. Tõsi, Madison on öelnud, et ta kahetseb oma mobiiliseika, ent sellele lausele eelnesid ja järgnesid järjekordsed õigustused.

Niimoodi reageerida on lihtsalt kohatu ja rumal. Madisoni väide, et võõra telefoni müüki panekuga ei soovinud ta omakasu teenida, ei ole eluliselt usutav põhjendus.

Selle asemel, et siiralt vabandada eksimuse eest, pillub nooruk pidevalt süüdistavaid etteheiteid nn kiuslikele nimetutele oponentidele, kes teda väidetavalt riigikogust välja murda tahavad. Seda Madisoni sõnul aga ei juhtu.

Vaevalt need kaks skandaali ka tema viimasteks jäävad – kui parlamendi pesamuna on ühte asja oma lühikese poliitikukarjääri jooksul rahvale näidanud, siis on see tema suutmatus tunnistada vigu. Poiss on unustanud, et enne teiste silmis pindude nägemist tuleks enda omadest palk välja võtta.