Vaja on päris diskussiooni

Eesti viimaste aastate majanduslikku arengut iseloomustab reaalse majanduspoliitilise diskussiooni puudumine. Omamoodi surnud ringi on ennast lukustanud nii valitsus kui ettevõtjad – esimene ignoreerib järjekindlalt teise osapoole sisulisi ettepanekuid, teised omakorda tembeldavad pea kõik elluviidavad sammud ettevõtjavaenulikuks. Kõige selle taustal hääletavad töövõtjad oma jalgadel järjekindlalt ennast piiri taha, süvendades aegamööda paljusid majanduse struktuurseid probleeme.

Iseenesest on platvorm stabiilse ja jätkusuutlikku majanduspoliitika elluviimiseks olnud soodne, sest viimased kümmekond aastat on juhtiva võimuerakonna rolli kandnud parempoolne Reformierakond. Samas just on valitseva partei üleolev suhtumine jätnud reaalse väljundita diskussiooni teised osapooled – ettevõtjad ja nende esindusorganisatsioonid ning valijate põhihulga moodustava töövõtjad.  Selles valguses saab jooksvat kümnendit käsitleda käestlastud võimalusena.

Elu on näidanud, et klammerdumine ühe pikaajalise maksupoliitilise sammu külge – tulumaksumäära alandamine kunagiselt 26%-lt 20%-le – ei ole riigivõimule kaasa toonud ülemäära palju tunnustust. Tegemata riigireformi taustal on ärajäänud tulumaksulaekumisi saatnud paljud kiirkorras jõustatud ning meelehärmi tekitanud maksumuudatused – aktsiiside ja keskkonnatasude pidev tõstmine, käibemaksumäärade tõstmine, sõiduautode käibemaksustamise muutmine, üle 1000euroste ostuarvete deklareerimine jne. Tänast majanduspoliitilist diskussiooni ilmestabki kõige paremini vahest tõik, et ministri audientsile pääsevad ettevõtjad ei leia enam paremat teemat jutuajamiseks kui käibemaksudeklaratsiooni lisa üle kurtmine.