Madalseis viib juhtide mõtted innovatsioonile

Äsja Davosis peetud Maailma Majandusfoorumil avaldatud maailma tippjuhtide uuringu käigus küsitleti üle 1300 tippjuhi 77 riigist. Samaaegselt ka Eesti juhtide seas läbiviidud küsitluse tulemused on murettekitavamad kui eelmistel aastatel.

Eesti juhid pessimistlikud

Eesti tippjuhtide kasvuootused on viimaste aastate madalaimad. Vaid 25% küsitletud juhtidest oli veendunud oma ettevõtte käibe kasvus alanud aastal (mullu 41%). Sellega langesid Eesti juhtide ootused samasse auku, kus Soome ja Rootsi kolleegid neid juba ees ootasid. Põhjuseid pole raske aimata – enamik meie põhiturge on madalseisus, kas Vene kriisi tõttu või sõltumata sellest; samuti on hakanud jahtuma siseturu nõudlus.

Globaalse uuringu põhjal selgus, et 56% vastanud juhtidest plaanib lähiaastatel siseneda uutesse tegevusvaldkondadesse. Arenev tehnoloogia vähendab sisenemisbarjääre ning edu aluseks on leida ühisosa ettevõtte põhitugevuste ja kliendi muutuvate soovide vahel. Juhid teavad, et konkurendid teevad sedasama, mistõttu turusituatsioon võib kiiresti tundmatuseni muutuda. Ühe globaalse panga tippjuht nimetas näiteks oma suurimaks hirmuks päeva, mil Google'id ja Apple'id peaksid sisenema pangandusturule.

Kriitiliseks eduteguriks peetakse ka hästi toimivate koostöövõrgustike arendamist, kuhu lisaks traditsioonilistele koostööpartneritele (nt tarnijad), kaasatakse ka kliendid, teadusasutused ning järjest sagedamini ka konkurendid, et jagada riske, tehnoloogiat, teadmisi ja talente. Piir koostööpartnerite ja konkurentide vahel on üldse hägustumas – konkureerimine ühes valdkonnas ei sega koostööd mingis teises.

Kiireimini kasvav oht – küberrisk

Suurima majanduspoliitilise riskina näevad maailma tippjuhid seadusandlikku ülereguleerimist, Eesti juhid aga geopoliitilist ebakindlust. Sarnaselt eelmisele aastale on nii maailma kui Eesti juhtide jaoks äririskide nimekirja tipus vajalike oskustega tööjõu leidmine, uute konkurentide sisenemine turule ning muutused tarbijakäitumises ja ostujõus.

Kõige suurema tõusu riskide pingereas on aga teinud andmekaitse ja küberrisk – näiteks tervelt 86% USA juhtidest peab seda kõige suuremaks äririskiks üldse. Eesti juhid praegu küberriski pärast veel liialt ei muretse. Võimalik, et meie andmeturve on paremini arenenud või et potentsiaalsed ohud pole veel lihtsalt realiseerunud.

Ootused Eesti uuele valitsusele

Uurides Eesti tippjuhtidelt, millised majanduskeskkonda mõjutavad sündmused avaldavad nende äridele kõige enam mõju, mainiti enim arenguid eurotsoonis ja Venemaal, samuti nafta hinna ja valuutakursside kõikumist. Üsna väheoluliseks peeti aga märtsis peetavate riigikogu valimiste tulemusi. Seda võib pidada ka ühiskonna küpsuse märgiks – kes iganes peaks valimised võitma, ettevõtjad selles suurt ohtu oma ärile ei näe. Või on asi hoopis selles, et meie ettevõtjad on harjunud lootma iseendale, mitte valitsusele?

Hinnates seniste valitsuste tegevust, olid Eesti juhid kõige enam rahul riigi digitaalse infrastruktuuri loomise ning majanduskeskkonna stabiilsuse hoidmisega. Kriitika osaliseks said ettevõtjate vajadustele vastava kutseõppesüsteemi, tõhusalt toimiva avaliku sektori ning kapitalituru loomine. Kõige olulisemate ootustena uuele valitsuskoalitsioonile nimetasid juhid stabiilse, kuid kasvu toetava majanduskeskkonna loomist, avaliku sektori efektiivsuse tõstmist, kutsehariduse reformimist ja konkurentsivõimelist maksusüsteemi.