Võsas peitub energiasaak

Hall lepp hakkab mädanema ja sureb juba enne 40aastaseks saamist. Pärast kolhoosikorra lõppu mahajäetud põllumajanduslikel maadel vohama hakanud lepasaak on valmis saanud. Energiavili tuleks koristada!

Miljonid miljoniteks. Et asi selgem oleks, siis kujutagem piltlikult ette kogu Tallinna–Tartu maantee ääres kulgevat kuuemeetrise elektriposti kõrgust ja 80 meetri laiust mädanevat puuriita. Oleme tähelepanematusest ise rikkunud looduse tasakaalu ning saanud selle eest tiksuva süsinikupommi kütteväärtusega vähemalt 100 TWh.

Antud olukord puudutab eramaad ja nende sadat tuhandet omanikku. RMK metsi on korralikult majandatud juba pikka aega. Rõhutan veel, et jutt käib ainult väheväärtuslikust lehtpuidust. Seega pole mõtet vastu vaielda jutuga „palkide ahju ajamisest“. Männi-, kuuse- ja kasemetsade raietest tuleb ehitusmaterjali kõrval kütet lisaks niikuinii.

Metsaülema tütrest majandusminister, uus keskkonnaminister, uus Eesti Energia juht, noored mehed ja naised parteide eesotsas – vaadake arvudele otsa ja sõna otseses mõttes andke hagu! Eesti pikaajaline energiamajanduse arengukava on vastuvõtmisel, seal pole sellisest süsinikupommist sõnagi. Aeg on tõsiselt välja öelda sõna, et ka meie elektrijaamade kateldes põletatav puit on puhas kuld. Põlevkivi jätkuks meil tänase tempo juures 65 aastaks. Puitu aga lõpmatuseni, kui seda otstarbekalt ja eesmärgipäraselt kasutada.