Mis on apteegisaagas kaalul?

Paistab õigusriigi paroodiana. Ometi tegi Eesti seaduseandja just midagi niisugust. Õnneks oli see erand. Aga siiski halb ja ohtlik erand, nõnda põhimõtteline, et ei tohiks ka avalikkust ükskõikseks jätta. Suurele osale avalikkusest on kahjuks jäänud (või jäetud) ekslik mulje, nagu kaitseks õiguskantsler ühest kohtumenetlusest teise kiivalt ettevõtlusvabadust, lausa segades riigikogu tööd, kes ei saavat keskenduda asja sisule. See mulje on ekslik, kuna küsimus ei ole enam sugugi ettevõtlusvabaduses ega isegi mitte apteekides või rahvatervises. Riigikohtu otsuse jõustumise omavolilise edasilükkamisega andis Riigikogu ise nn apteegisaagale hoopis uue tähenduse.

Mul ei ole põhjust kahelda, et riigikohtu antud kuuekuulise tähtaja jooksul astus riigikogu samme asjakohase lahenduse leidmiseks. Pigem lähtusin ma oma uues taotluses seisukohast, et riigikogu ei saa riigikohtu otsuse jõustumist omavoliliselt edasi lükata, ükskõik millise põhjendusega see ka ei sünniks. Nüüd ei vaidle me enam selle üle, mis on põhiseaduse sisu. Sellesse tõi riigikohus selguse. Nüüd vaidleme me juba sisuliselt selle üle, kas põhiseadus on täitmiseks. Mul on kahju, kuna minu arvates ei tohiks niisugust vaidlust üldse pidada – ükskõik, kuidas vaadatakse asja sisule, põhiseaduse ja riigikohtu otsuste täitmise kohustuse osas peaks valitsema üksmeel. See pole nüanss. See on väga põhimõtteline erinevus, mis väärib, isegi nõuab avalikkuse tähelepanu. Mitte ainult tähelepanu, vaid ka valvsust, et juriidiliste keerukuste varjus ei seataks kahtluse alla põhiseaduslikku õiguskorda kui niisugust.