- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,15%7 719,76
- DOW 300,02%53 580,11
- Nasdaq −0,36%26 444,49
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,82
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,15%7 719,76
- DOW 300,02%53 580,11
- Nasdaq −0,36%26 444,49
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,82
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Energiamajanduse arengukava reedab peataolekut
Möödunud viie aasta suurimaks arenguhüppeks võib pidada elektrituru täielikku avanemist 2013 alguses. Nüüdseks on suuremad kired vaibunud – Eleringi statistika põhjal on elektrimüüjate turuosad jaotunud suhteliselt stabiilselt ja uute müüjate turule sisenemisest pole juba pikalt midagi kuulda olnud. Elektritarbijate aktiivsus on küll Euroopa keskmisest müüjavahetusprotsendist madalam, kuid on säilitanud siiski stabiilse taseme. Tarbijad ei karda enam börsihinnaga lepinguid, usutakse turu toimimisse.
Toimiva elektrituru ja elektrimüüjate konkurentsi tekkimisel mängis olulist rolli ühinemine ühe maailma suurema elektribörsiga Nord Pool Spot 2010. Samal aastal leidis aset ka elektrimüüja Eesti Energia ja elektrisüsteemihalduri Elering omandiline eraldamine. Täna seisab samasisuliste suurte sammude ees gaasisüsteemihaldur EG Võrguteenus, mille omandiline lahutamine gaasimüüjatest on lõpule jõudmas. Energiapoliitika arengus on märkimisväärset osa mänginud taastuvenergia kiire areng ning selle aasta alguses valminud Eesti ja Soome vaheline merekaabel Estlink 2, mis sisuliselt kaotas hinnaerinevused kahe riigi elektri börsihinna vahel.
Energiavaldkonna tulevikusuunad ja -lahendused koondatakse arengukavasse, mille eelnõu keskmesse on asetatud riik ja võrguettevõtjad. Energiamajanduse arengukava eelnõus antakse põhjalik ülevaade minevikust, hetkeolukorrast ja päevakajalistest küsimustest, kuid märkimisväärselt vähem tähelepanu pööratakse tulevikuvisioonidele ja -lahendustele. Plaani peamine eesmärk peaks olema näidata, kus Eesti soovib energiamajandusega 2030. aastaks olla ja kaardistada selleks vajalikud sammud. Seda enam, et uus arengukava peaks hõlmama pikemat perioodi, vaadeldes lausa 2050. aasta perspektiivi.
Pärast elektrituru avanemist on gaasituru toimimasaamine üks Eesti energiapoliitika prioriteete, mis pakub väljakutseid nii ekspertidele kui ka uusi võimalusi otsivatele ettevõtjatele. Seda on rõhutanud ka riigijuhid, arengukava aga käsitleb gaasimajanduse osa võrreldes elektrivaldkonnaga põgusalt. Arengukava peataolek ilmestab ka hetkepoliitikat, kus ühelt poolt tehakse kõik selleks, et gaasiturg kaduvikku saata – aktsiisitõus, LNG terminali asukoha Soome kasuks loovutamine, gaasi ülekandevõrguettevõtja tegevusloa uuest aastast kehtetuks muutumise ignoreerimine ja varustuskindluse osas ebakindluse külvamine. Teisalt aga räägitakse tulihingeliselt regionaalse gaasituru vajadusest, Balticconnectori kiirest ehitamisest ja Leedu terminalist kui päästerõngast.
Moonika Kukke esineb 20.11 energiakonverentsil.
Seotud lood
Veebruaris jõuab lõpplahenduseni kohtuasi, mis võib tuua riigifirmale Elering miljonitesse eurodesse ulatuva lisakulu ning elektritarbijatele tuntava hinnatõusu.
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele