Keegi ei räägi muust, kui normaalsetest suhetest naaberriigiga, mis on nii majanduslikus kui julgeoleku mõttes Eestile kasulik. Tuletan meelde, et Tiit Vähi kirjutas 1992. aastal alla vastastikku soodsa majanduskokkuleppe Jegor Gaidari valitsusega ja 1995. aastal Eesti valitsuse nimel avalduse ELi astumiseks. Need kaks dokumenti polnud vastuolus. Eesti peab mõlemas suunas tegema koostööd.
Kolmandaks, Kukk võttis aluseks 1991. aasta ja Venemaa ja mitte 1990. aasta ja NSVLi, kuhu läks 98% Eesti väljaveost.
1995. ja 1999. aasta võrdlemine näitab seda, kellele Kukk oma kirjatüki on suunanud: inimestele, kes ei tea majandusest midagi või kel vanust alla 25 aasta. Ülejäänud teavad väga hästi, et 1998. aastal varises Vene majandus täielikult kokku ja ka kogu kaubavahetus ülejäänud maailmaga. Nii Venemaa kui ka Eesti majandus toibusid sellest šokist kiiresti. Praegusel kriisil aga lõppu ei ole veel näha.
Et aga Ansipi valitsuse rahvus- ja välispoliitika on tulnud kasuks Eesti ja Venemaa majandussuhetele, seda arvavad nii Eestis kui ka kogu maailmas küll ainult inimesed Eesti peaministri büroost. Seda vaid siseringile mõistetavat saladust pole võimalik kommenteerida.
Kukk läheb artiklis vastuollu meil üldlevitatava ettekujutusega, nagu oleks Vene turg erakordselt riskantne. On ju nii, et kui Eesti eksport Venemaale kukkus 32%, on Vene turg meile keskeltläbi sama riskantne kui oma siseturg või mis tahes muu turg. Ning veel. Kui meie ei oota siseturu nõudluse olulist suurenemist ei tulevaks ega ka ületulevaks aastaks, siis Vene majandus juba näitab paranemise märke ja naftahindade stabiliseerumine 70-80 USD vahele annab alust arvata, et see nii ka jääb.
Eesti vajab hädasti majanduskasvu taastumist 4-5% tasemele. Praeguses maailmas on seda kasvu võimalik leida vaid kasvavatelt turgudelt. Kui saame paar protsenti sellest idast, oleme ülesandest poole lahendanud. Muidu tuleb meil otsida neid võimalusi Kesk-Euroopast, kus oleme konkurentidele igas faasis kindlalt alla jäänud"
Seotud lood
Juulis lisandus 4 üürnikku
Riias arendatav Preses Nama Kvartālsi ärikeskusega lisandus ainuüksi juulis neli uut üürnikku. Uute tulijate seas on digitaalse kasutajakogemuse disainiga tegeleva ettevõtte kontor ning mitu teenusepakkujat – pilatese stuudio, kohvik ja lõunasöögirestoran. Esimesed üürnikud kolivad keskusesse juba 2027. aasta jaanuaris.