Tiit Vähi: Ansipi valitsuse ajal kaotavad paljud oma vara

Toodangut pole kuhugi müüa ja igasugune turg, eriti kui ta on lähedal, ka Vene turg, on Eesti majanduse jaoks vajalik.

Teiseks, keegi ei väida, et ainult Vene turg on päästerõngas. Keegi ei räägi ainult ega isegi mitte oluliselt transiidile orienteeritud majandusest. Kuid transiidi kahjulikuks tunnistamine on end liberaalseks ja turumajanduslikuks nimetava partei ja valitsuse kohta asjatundmatu ja rumal. Ning, Kalev, kui keegi ütleb sõna "Venemaa", siis ei tähenda  see  ütleja soovi minna tagasi NSV Liitu.  Keegi ei räägi muust kui normaalsetest suhetest naaberriigiga, mis on nii majanduslikus kui ka julgeoleku mõttes Eestile  kasulik. Muuseas tuletan siinjuures Sulle, Kalev, meelde, et just Tiit Vähi kirjutas 1992. a alla vastastikku soodsa  majanduskokkuleppe Jegor Gaidari valitsusega ja ka  24. novembril 1995 Eesti valitsuse nimel avalduse Euroopa Liitu astumiseks. Need kaks dokumenti ei olnud vastuolus. Eesti peab mõlemas suunas tegema koostööd. 1995-1999 toimusid ka regulaarsed Venemaa ja Eesti valitsuste vahelise komisjoni kõrgetasemelised kohtumised, mille käigus sõlmiti mitmeid olulisi kokkuleppeid. Paraku katkestasid  1999. a võimule tulnud poliitilised jõud need kontaktid

Kolmandaks, jääb, Kalev, mulle arusaamatuks, et kui Sa juba demagoogitsema hakkasid, miks võtsid Sa siis aluseks 1991. aasta ja Venemaa ja mitte 1990. aasta ja NSVLi,  kuhu läks 98% Eesti väljaveost.

1995. ja 1999. aasta võrdlemine näitab seda, kellele Kukk oma kirjatüki on suunanud: inimestele, kes ei tea majandusest midagi või kellel vanust alla 25 aasta. Ülejäänud meist ju teavad väga hästi, et 1998. aastal varises Vene stiilis šokiteraapia ravis olnud Vene majandus täielikult kokku, Venemaa kohustused muutusid suuremaks, kui Venemaa võime neid teenindada, rubla väärtus kukkus kokku ja loomulikult ka kogu kaubavahetus ülejäänud maailmaga. Kuid Kukele meeldetuletuseks: nii Venemaa kui ka Eesti majandus toibusid sellest šokist kiiremini kui praegune kriis, mis kestab juba teist aastat ja lõppu ei ole veel näha.

Et aga Ansipi valitsuse rahvus- ja välispoliitika on tulnud kasuks Eesti ja Venemaa vahelistele majandussuhetele, seda arvavad nii Eestis kui kogu maailmas küll ainult inimesed  Eesti peaministri büroost. Seda vaid siseringile mõistetavat saladust pole võimalik kommenteerida.