Läbi nagu läti raha

IMF Country Report 09/297 (Republic of Latvia) pakub huvitavat lugemismaterjali. Võiks ütelda, et nii avameelset Läti probleemide kajastust polegi juhtunud lugema. Kõigepealt selgub, et Läti püüdis „viie rikkaima“ hulka saada veelgi kiiremini kui Eesti ja „saavutas“ buumi ajal inflatsioonitempo 18 protsenti aastas. Sellest arutust inflatsioonist tingituna nüüd rekordiline majanduslangus.

IMF võrdleb Lätit nii Indoneesiaga (1997), Argentiinaga (2001) jne. – Läti on kõigist kõige ees. IMF järeldab, et Läti majanduses on kinnisvaramulli tagajärjel toimunud pöördumatu tagasiminek (permanent output loss). Selle tagajärjel saavutab Läti majandus oma 2005. aasta taseme uuesti alles kusagil 2015. aasta paiku – tõeline kaotatud aastakümme!

Suurt tähelepanu pöörab raport Läti eelarvepoliitikale. Läti maksutulud on kokku varisenud – käibemaksu laekumine (maksutõusule vaatamata) on kukkunud umbes 30% möödunud aastaga võrreldes. Maksulaekumiste vähenemine on samuti pöördumatu – selle tõttu on tekkinud eelarve struktuurne puudujääk (structural deficit), mis äraseletatult tähendab, et Läti ei suuda olemasolevat riigiametnike armeed enam üleval pidada. Vaadeldakse mitmeid riigieelarve kulutuste vähendamise viise – pensionite vähendamine, palkade vähendamine jne, kuid ainuke reaalne viis eelarvet stabiliseerida (ja mis seal salata, IMF-ile raha tagasi maksta) on ametnike vähendamine umbes kolmandiku võrra.