President Ilves New Yorgis eurot promomas – II osa

Väide3: Eesti on kriisi jooksul palju teinud „kohanemise“ heaks. Näiteks riigiametnike palka on vähendatud 8 protsenti. Vastuväide: Too little too late. Eelarvetulud on vähenenud kaugelt rohkem kui 8 protsenti ega taastu niipea. Et illustreerida kui palju tgelikult kärpida vaja, vaatame järgmist näidet. Oletagem, et aastal 2007 oli SKP 100. Käesoleva aasta lõpuks langeb SKP 80-ni. Kui riigi roll majanduses on 50%, siis on uues olukorras maksude laekumine vaid 40 (eelmise 50-ne asemel.) Kulud on aga muutusteta – ikka 50. Seega tekib defitsiit – (40-50)/80, ehk 12,5% SKP-st. Seemnevilja müügiga (Telekom!) eelarvet kaua aega tasakaalus ei hoia, vaja on koondada riigiametnikke. Näiteks IMF-i viimane raport Läti kohta ütleb, et seal on vaja eelarve jätkusuutlikkuse säilitamiseks koondada 20-30 protsenti riigiametnikke.

Näib ka, et inflatsioonilise mulli (2004-2007) jooksul on riigiametnike arv plahvatuslikult kasvanud. See aga ei ole tõstnud paljude riigiametite töökvaliteeti. Näiteks paistab, et finantsinspektsiooni töötajate arv on neljakordistunud, korralagedus fondivalitsemises aga suurem kui kunagi varem! Ametnike kohalemääramisel tuileks rohkem arvestada kompetentsi ja vähem erakondlikke mahhinatsioone.

Väide 4: Kõige halvem on juba möödas. Vastuväide: Arvamusi on mitmesuguseid, osa näitajaid viitavad U-kujulisele taastumisele, teised W-kujulisele. Liigne optimism oleks vastutustundetu, valmis tuleb olla ka kriisi süvenemiseks, eriti Lätis: Rootsi rahandusminister hoiatab täieliku majandusliku „kokkuvarisemise“ eest Lätis.. (Kõige rohkem kuulutavad „kriis läbi“ need samad, kes ennustasid „pehmet maandumist“, s.t. et kriisi üldse ei tulegi.)