- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Ebakompetentsed pangajuhid jätkavad, miks?
Samal ajal kui erinevate maade keskpankade juhid peavad Jackson Hole'i suusakuurordis isennast upitavaid kõnesid seletades, kuidas nad viimase aasta jooksul „maailma päästsid“, tekib üha rohkem küsimusi sellest, miks nii palju ebakompetentseid pangajuhte istub oma kohtadel edasi ja mida see pankade päästmine maksumaksjale maksma läheb, märgib analüütik Jüri Uustalu.
Põhiline keskpankurite argument on järgmine: „see, et aitasime pankrotistunud pangajuhid-idioodid hädast välja, võimaldas ära hoida veelgi suurema kriisi“. Asjaosalistele peaks meelde tuletama, et mitte ükski keskpankuritest ei osanud (kinnisvarakrahhist ajendatud) finantskriisi ette näha ja veelgi vähem ära hoida.
Umbes kaks aastat tagasi samal ajal rääkis Ben Bernanke USA Kongressi ees: „the impact on the broader economy and financial markets of the problems in the subprime markets seems likely to be contained,“ – halbade kodulaenude mõju majandusele paistab olevat piiratud. Ja järsku aasta hiljem, keset kriisi, muutus Bernanke järsku 100% ettenägelikuks ning teadis täpselt mida „suurema kriisi“ ärahoidmiseks teha tuleb? Raske uskuda.
Küll aga aidati „suurema kriisi ärahoidmise“ suitsukatte varjus kõige rikaamatel inimestel oma rikkust säilitada. Näiteks said Warren Buffeti Berkshire Hathawayle kuuluvad finantsettevõtted kokku 95 miljardit dollarit abi programmi TARP raames ning samuti emiteerisid Berkshire’ile kuuluvad firmad 133 miljardi dollari eest USA valitsuse poolt garanteeritud võlakirju. Möödunud aastal paljud imestasid, kuidas ausa inimese reputatsiooniga Buffett teles esinedes TARP-programmi kaitseb. Omakasu pärast muidugi.
Rikkurite abistamine paistab olevat kallis lõbu. Valge Maja just avaldas oma muudetud eelarveprognoosi järgmiseks kümneks aastaks. Tuleb välja, et järgmiseks kümnendiks oodatakse üheksa triljoni (!) dollari suurust kumulatiivset defitsiiti. Arvestades, et USA SKP on praegu vaid 13 triljoni suurune, pole üldse selge, kuidas taolist defitsiiti finantseerida.
Majandusteadlase Paul Krugmani ja ajaloolase Niall Fergusoni vahel on käimas terav sõnasõda suurte eelarvedfitsiitide osas. Krugman leiab, et defitsiitide suurus ei loe, Ferguson aga väidab, et ajaloos lõppevad megadefitsiidid tihtipeale riigi pankroti ja hüperinflatsiooniga.
Lisaks sellele pole üldsegi kindel, et „maailmapäästjad“ on fiantskriisi seljatanud. Kuna Suurbritannia on praeguseks oma eelarvelised vahendid juba ammendanud, keskendub Bank of England (BOE) raha trükkimisele valitsusobligatsioonide kustutamise läbi (quantitative easing). Hiljaaegu avaldatud BOE koosoleku protokolli kohaselt palus BOE juht Mervyn King luba 200 miljardi naelsterlingi suuruse „quantitative easing“ programmi jaoks, kuid ta kolleegid nõustusid vaid 75miljardilise programmiga. Kui kriis juba läbi, siis milleks vajas King 200miljardilist programmi?
Muidugi on ka võimalik, et riiklik pankrot, millest Ferguson räägib, ongi juba saavutatud. Ehk pole Briti valitsusobligatsioonidele enam investoritest ostjaid ning võlakirjad istuvad asjatult ostjaid oodates pankade bilanssides? Kui nii, siis pole maailm veel sugugi „päästetud“.
Seotud lood
Kujutage ette ehitusplatsi, kus töötab korraga tuhandeid spetsialiste. Siin paigaldatakse seadmeid, rajatakse kaabeldusi, paigaldatakse ventilatsiooni ja monteeritakse torustikke. Tööalad muutuvad pidevalt, ehitustehnika võtab ruumi ning ligipääs vajalikele piirkondadele võib olla piiratud. Lisame siia veel kilomeetreid torustikke, sadu keevisliiteid ja range tähtaja objekti käivitamiseks.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele