- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
California eelarvekriis – kas rikaste maade tulevik?
USA suurima ja jõukaima osariigi – California – eelarves haigutab umbes 20 miljardi dollari suurune auk. California eelarvekriis võib olla varaseks hoiatuseks nähtuste kohta, mis hakkavad ilmnema kõigi kõrge elatustasemega maade riigieelarveprotsessis.
-- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:"MS Mincho"; panose-1:2 2 6 9 4 2 5 8 3 4; mso-font-alt:"MS ??"; mso-font-charset:128; mso-generic-font-family:roman; mso-font-format:other; mso-font-pitch:fixed; mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;} @font-face {font-family:"Lucida Sans Unicode"; panose-1:2 11 6 2 3 5 4 2 2 4; mso-font-charset:0; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-2147476737 14699 0 0 63 0;} @font-face {font-family:"\@MS Mincho"; panose-1:0 0 0 0 0 0 0 0 0 0; mso-font-charset:128; mso-generic-font-family:roman; mso-font-format:other; mso-font-pitch:fixed; mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;} /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"MS Mincho"; mso-ansi-language:EN-US; mso-fareast-language:EN-US;} a:link, span.MsoHyperlink {color:blue; text-decoration:underline; text-underline:single;} a:visited, span.MsoHyperlinkFollowed {color:#606420; text-decoration:underline; text-underline:single;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:72.0pt 72.0pt 72.0pt 72.0pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} -->
Selgituseks niipalju, et USA osariigid (erinevalt Föderaalvalitsusest) peavad reeglina eelarvet tasakaalus hoidma. Kui majandus ei oleks tsükliline, siis oleks asi lihtne, kuid tegelikkuses tekkib headel aastatel alati bürokraatidel kiusatus ja võimalus maksumaksjate raha lihtsalt raisata. Kusagil ei avaldu need tendentsid nii selgelt kui Californias.
Täpseid andmeid raha raiskamise kohta on raske saada kuna bürokraadid püüavad fakte selle kohta kiivalt varjata. Kuid USAs kehtiva seaduse kohaselt (Freedom of Information Act) on riigiametid kohustatud vastama konkreetsetele järelpärimistele. Just seesuguseid õigusi kasutades on kodanikuinitsiatiivi korras kogutud mitmesugusedi materjale, nagu näiteks järgmine veebilehekülg - http://californiapensionreform.com/calpers/ - kus on ära toodud nende eripensionäride nimed ja pensionid, kes California osariigi maksumaksja kulul saavad pensioni rohkem kui 100 000 dollarit aastas!
Arusaadavalt California osariigi maksumaksjad sellise olukorraga rahul ei ole ja maksude tõstmine kujunenud olukorras on poliitiselt võimatu. Kuberner Schwarzenegger on mitu korda pöördunud finantsabi saamiseks USA Föderaalvalitsuse poole, kuid tema palved on iga kord tagasi lükatud. California abistamine USA maksumaksja kulul oleks imelik, sest California on USA keskmisest osariigist kaugelt jõukam – kui California oleks iseseisev riik oleks ta majandus maailmas kümnendal kohal.
Vaatamata osariigi raskele rahandusolukorrale ei ürita California osariigi seadusandjad (osariigi senaatorid) raha kokku hoida vaid püüvad kehtestada uusi varjatud makse ja nende abil osariigi bürokraatide arvu veelgi suurendada! Näiteks esitas San Fransisco esindaja Fiona Ma ettepaneku hakata võtma spetsiaalset maksu mustikate müügi pealt ning moodustada Mustikakomisjon selleks et promoda California mustikate müüki.
Pole selge millega California kriis lõpeb, kuid finantsturgudel on investorid muutunud ettevaatlikuks California võlakirjade suhtes. Ehk võib loota, et kui võlakirjade turg peaks California jaoks sulguma, hakkavad California poliitikud küsima, et kas ühte või teist komisjoni on ikka tegelikult vaja ja, veelgi tähtsam, kas maksumaksjad saavad oma raha eest kasulikke teenuseid, või läheb nende raha lihtsalt tarbetute bürokraatide ülevalpidamiseks?
California kriisist on ka Eestil palju õppida. Majanduse kiiret allakäiku silmas pidades oleks viimane aeg küsida, et mille (Eesti jaoks kasulikuga) tegelevad kohalikud mustikakomisjonid - Eesti Pank, finantsinspektsioon, jt. – ning milles seisneb nende vastutus Eesti sattumise eest kriisi „juhtivate maade“ hulka.
Loe veel California eelarvepingutustest.
Seotud lood
Kell on 9.45. Garderoobi ees on järjekord, registreerimislaua juurde saabub korraga 30 inimest ja esimese ettekandeni on jäänud 15 minutit. Suure konverentsi edu ei sõltu ainult programmist ja esinejatest. Kui suur hulk külalisi saabub korraga, hakkavad rolli mängima praktilised detailid: kui kiiresti jõutakse registreerimisest saali, kas garderoob on mugavalt paigutatud, kas kohvipausil tekivad järjekorrad ja kas kõik leiavad õigel ajal järgmise ruumi.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele