California eelarvekriis – kas rikaste maade tulevik?

-- /* Font Definitions */ @font-face {font-family:"MS Mincho"; panose-1:2 2 6 9 4 2 5 8 3 4; mso-font-alt:"MS ??"; mso-font-charset:128; mso-generic-font-family:roman; mso-font-format:other; mso-font-pitch:fixed; mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;} @font-face {font-family:"Lucida Sans Unicode"; panose-1:2 11 6 2 3 5 4 2 2 4; mso-font-charset:0; mso-generic-font-family:swiss; mso-font-pitch:variable; mso-font-signature:-2147476737 14699 0 0 63 0;} @font-face {font-family:"\@MS Mincho"; panose-1:0 0 0 0 0 0 0 0 0 0; mso-font-charset:128; mso-generic-font-family:roman; mso-font-format:other; mso-font-pitch:fixed; mso-font-signature:1 134676480 16 0 131072 0;} /* Style Definitions */ p.MsoNormal, li.MsoNormal, div.MsoNormal {mso-style-parent:""; margin:0cm; margin-bottom:.0001pt; mso-pagination:widow-orphan; font-size:12.0pt; font-family:"Times New Roman"; mso-fareast-font-family:"MS Mincho"; mso-ansi-language:EN-US; mso-fareast-language:EN-US;} a:link, span.MsoHyperlink {color:blue; text-decoration:underline; text-underline:single;} a:visited, span.MsoHyperlinkFollowed {color:#606420; text-decoration:underline; text-underline:single;} @page Section1 {size:612.0pt 792.0pt; margin:72.0pt 72.0pt 72.0pt 72.0pt; mso-header-margin:35.4pt; mso-footer-margin:35.4pt; mso-paper-source:0;} div.Section1 {page:Section1;} -->

Selgituseks niipalju, et USA osariigid (erinevalt Föderaalvalitsusest) peavad reeglina eelarvet tasakaalus hoidma. Kui majandus ei oleks tsükliline, siis oleks asi lihtne, kuid tegelikkuses tekkib headel aastatel alati bürokraatidel kiusatus ja võimalus maksumaksjate raha lihtsalt raisata. Kusagil ei avaldu need tendentsid nii selgelt kui Californias.

Täpseid andmeid raha raiskamise kohta on raske saada kuna bürokraadid püüavad fakte selle kohta kiivalt varjata. Kuid USAs kehtiva seaduse kohaselt (Freedom of Information Act) on riigiametid kohustatud vastama konkreetsetele järelpärimistele. Just seesuguseid õigusi kasutades on kodanikuinitsiatiivi korras kogutud mitmesugusedi materjale, nagu näiteks järgmine veebilehekülg - http://californiapensionreform.com/calpers/ - kus on ära toodud nende eripensionäride nimed ja pensionid, kes California osariigi maksumaksja kulul saavad pensioni rohkem kui 100 000 dollarit aastas!

Arusaadavalt California osariigi maksumaksjad sellise olukorraga rahul ei ole ja maksude tõstmine kujunenud olukorras on poliitiselt võimatu. Kuberner Schwarzenegger on mitu korda pöördunud finantsabi saamiseks USA Föderaalvalitsuse poole, kuid tema palved on iga kord tagasi lükatud. California abistamine USA maksumaksja kulul oleks imelik, sest California on USA keskmisest osariigist kaugelt jõukam – kui California oleks iseseisev riik oleks ta majandus maailmas kümnendal kohal.

Vaatamata osariigi raskele rahandusolukorrale ei ürita California osariigi seadusandjad (osariigi senaatorid) raha kokku hoida vaid püüvad kehtestada uusi varjatud makse ja nende abil osariigi bürokraatide arvu veelgi suurendada! Näiteks esitas San Fransisco esindaja Fiona Ma ettepaneku hakata võtma spetsiaalset maksu mustikate müügi pealt ning moodustada Mustikakomisjon selleks et promoda California mustikate müüki.

Pole selge millega California kriis lõpeb, kuid finantsturgudel on investorid muutunud ettevaatlikuks California võlakirjade suhtes. Ehk võib loota, et kui võlakirjade turg peaks California jaoks sulguma, hakkavad California poliitikud küsima, et kas ühte või teist komisjoni on ikka tegelikult vaja ja, veelgi tähtsam, kas maksumaksjad saavad oma raha eest kasulikke teenuseid, või läheb nende raha lihtsalt tarbetute bürokraatide ülevalpidamiseks?

California kriisist on ka Eestil palju õppida. Majanduse kiiret allakäiku silmas pidades oleks viimane aeg küsida, et mille (Eesti jaoks kasulikuga) tegelevad kohalikud mustikakomisjonid - Eesti Pank, finantsinspektsioon, jt. – ning milles seisneb nende vastutus Eesti sattumise eest kriisi „juhtivate maade“ hulka.

Loe veel California eelarvepingutustest.