- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
- OMX Baltic0,06%314,01
- OMX Riga0,47%955,4
- OMX Tallinn0,01%2 144,26
- OMX Vilnius0,06%1 501,6
- S&P 500−0,25%7 711,76
- DOW 30−0,02%53 559,99
- Nasdaq −0,52%26 402,42
- FTSE 1000,29%10 824,26
- Nikkei 2250,41%66 405,56
- CMC Crypto 2000,00%0,00
- USD/EUR0,00%0,86
- GBP/EUR0,00%1,17
- EUR/RUB0,00%99,81
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine
Maksumaksja päästab oma rahaga panku
Enam kui aasta aega on USA pangad olnud nii ütelda tilguti all intensiivravi osakonnas. Tilguti kaudu voolab pankade veenidesse maksumaksja raha, kuid maksumaksja ei saa oma raha eest mitte midagi peale pankurite põlguse – riiklikku abi kasutatakse isegi preemiate maksmiseks.
Uues Atlantic ajakirja numbris kirjutab MIT professor ja endine Rahvusvahelise Valuutafondi majandusteadlane Simon Johnson, et pangad on sisuliselt pantvangi võtnud USA valitsuse – majanduspoliitikat tehakse mitte USA kui riigi huvidest, vaid hoopis pankade huvidest lähtuvalt. Johnson leiab, et kriisist ei saada üle enne, kui murtakse pangandusoligarhia, kes vajalikke reforme blokeerib.
Milles siis asi? Praeguseks ajaks on paljud pangad oma kapitali maha mänginud riskantsete kinnisvaralaenudega. Kui laenude tagatise (kinnisvara) väärtus langes, kadus ka lootus, et riskantseid kinnisvaralaene tagasi makstakse. Loogiline oleks, et taoliste halbade laenude kaotused kannaksid pankade aktsionärid ja pankade kreeditorid (võlakirjade omanikud). Aga ei! Bushi administratsioon püüdis teha kõik mis vähegi võimalik, et kaotajaks ei osutuks mitte pankade omanikud, vaid hoopis riigikassa ja selle kaudu maksumaksja. Näiteks pakkus erainvestor Warren Buffett möödunud sügisel kõige paremas olukorras olevatele pankadele 10 protsendise intresssiga laenu. USA riigikassa pakkus aga kõikidele pankadele – nii heas olukorras kui lootusetult pankrotistunutele - laenu 5 protsendise intressiga!
Kui Bushi admisnistratsiooni seisukohalt tundus niisugune pro-business poliitika loogiline, siis Obama valimisloosungiks oli CHANGE ehk MUUTUSED. Ometi paistab, et muutunud pole mitte midagi…
Detailidess pikemalt süvenemata võib ütelda, et Obama plaan pankade päästmiseks on vandenõu, kuidas pankadele tasuta anda sadu miljardeid dollareid maksumaksja raha. Kavas on osta pankade rämpslaene turuhinnast kõrgema hinnaga. Rämpslaenude ostmiseks on erasektorile loodud soodsad tingimused – USA valitsus finantseerib 90 protsenti rämpslaenude ostuhinnast ja kannab 90 protsenti võimalikest kaotustest. Erasektori firmad – hedge fondid ja pangad – kes kavatsevad Obama plaanis osaleda, võivad oma raha kolme või isegi viiekordistada. Plaani ebaõnnestumise korral on erasektori investorite kaotused minimaalsed, sest 90 protsenti kaotustest kannab maksumaksja….
Pole selge, kas kirjeldatud plaan läbi läheb. Selge on aga, et senikaua, kui USA administratsioon ignoreerib probleemi ennast – pankade maksejõuetust – kriis ainult süveneb.
USAs ja mujal maailmas on palju panku, kes on praeguseks pankrotis. Seda on kerge näha vastava panga aktsiakursi järgi. Kui kurss on langenud alla kümne dollari, siis tavaliselt pole pank enam maksujõuline. Taolisi panku hoitakse elus ainult riiklike toetustega.
Targem oleks seesugused “elavad surnud” pangad likvideerida. Aga seda ei õnnestu teha pankade suure poliitilise mõjuvõimu tõttu. Nagu ka president Bushi valimiskampaania puhul, olid ka Obama kampaania ühed suuremad rahastajad pangad, sealhulgas ka mitmed praeguseks maksujõetuks muutunud pangad. Seepärast ei kiirusta president Obama pankade restruktureerimisega, vaid püüab koos pankadega tekitada muljet, nagu pankade probleemid oleksid pinnapealsed ning laheneksid iseenesest.
Seotud lood
Keskkonnainvesteeringute Keskus (KIK) avab 27. augustil kaugkütte soojustorustike uuendamise taotlusvooru. Kolmanda taotlusvooru eelarve on 979 000 eurot ning taotlusi saab esitada kuni 7. oktoobrini 2026. Toetuse eesmärk on muuta kaugküttesüsteemid energiasäästlikumaks ning vähendada õhku paiskuvate saasteainete hulka.
Hetkel kuum
Enimloetud
2
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
6
Roland Lepp möödunud aastast: ettevõtja ei jää kunagi millegagi rahule
Viimased uudised
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Liitu kirjaga
Telli uudiskiri
Hetkel kuum
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
- ST
Võlakirju saab märkida 28. augustini
Kontaktid
Liitu uudiskirjaga 1
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 1
Rikaste TOP 500
1
1 699 200 000
2
1 248 400 000
3
1 138 400 000
4
637 100 000
5
590 600 000
Liitu uudiskirjaga 2
Telli uudiskiri ning saad oma postkasti päeva olulisemad uudised. 2
Podcastid
Kaubanduse Aastakongress 2024
Eesti majanduses on keerulised ajad - majandus ei kasva, investorid kardavad sõda, tarbijad ostavad üha enam välismaa e-poodidest. Eesti hinnatase päris mitmes kategoorias ületab Euroopa Liidu keskmist. Aga igale langusele järgneb tõus ja pärast vihmaseid päevi paistab taas päike.
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
Nõudeid võib tulla üle 700 miljoni euro
BinDawoodi intervjuu Äripäevale
Kodubörsid ja suur S&P500
Toetajad
Kontaktid
Tagasi Äripäeva esilehele